Samaaria tuur

Järgmine Tv7 saade sarjast Viljakandjad on Samaaria organisatsioonist. Eile filmisime Pärnus täna Haapsalus. Saade peaks eetris olema juba 14 aprillil

Esimene rannailm sel aastal

Siin ilmateade lubas esmaspäevaks kehva ilma ja teisipäevaks head, kuna maolen suht püsimatu ei suutnud ma teisipäevast kaunisilma ära oodata ja kimasin autuga Neeme kanti mereäärde juba esmaspäeval ja tore oli et nii tegin, sest minule oli see teisipäevaks lubatud ilus ilm küll täiesti vastuvõetamatu külm ja tuuline. Tegin päris korraliku metsajooksu ja see järel merre. Leidsin viisi kuidas jalad krampi ei läheks külmas vees, enne kui sügavaks läheb. Tuleb joosta kalpseldes siis pole jalad koguaeg vees. Pärast suplust oli ikka nii soe et võta või päikest, aga igaks juhuks ma siiski taltsutasin end ja lesisin riides rannas, pannes proovile minu kannatlikuse ja proovides siis lõdvestuda. Oh jah mida sa lõdvestud kui sa tead et kohe ootab sind lõke ja maitsvad sardellid.

Kondamas Viimsi poolsaarel ja Tädu matkarajal

Tahtsin üleeile minna tegelikult kondama Salmistu kanti, uurisin hommikul pingsalt kaarti, aga liiga pingsalt uurisin, nii et hakkas paksult sadama vihma. Otsustasin et teen tiiru Viimsi poolsaarel, Leppneeme ja ja test rannikut pidi tagasi siis. Teepeal leppneeme avastasin tee äärest Tädu matkaraja, ilusas segametses. Sel puud laulsid ja kääksusid ja kuused kasvasid kivi otsas. Leppneeme sadamas tuulas hirmsalt, aga sealt edasi Kelvingi poole tiirutates ringi leidsin vahva vana majaka, kus kunagi ennemgi oli käidud ja ronitud. Rohuneemees oli surfaritel pidu, vägevad lained olid. Merivälja kail oleks saanud kena tussi kui vähe soojem oleks olnud, kuigi olen külmas vees karastaja, seda oleks olnud ikka too much.

Hiiumaa oma Wolverine

Ei tea kas on tegu liigselt manustatud Hollywoodi crapis või muus aga hommikul ärkasin ülesse mutanteerununa.  Olgu see teile hoiatuseks ja vahtige Jeesuse elu eri versioone.

Kalana

Üks lemmik kohti hiiumaal on enamusele Kalana sadamast lääne poole jääv Ristna tipp. Pole vist kordagi olnud kui seal poleks laikeid olnud, seekord oli ka tuult kõvasti ja mereilu oli palju.  Hiljem Kaleste telkimisalal tehtud pannkoogid olid ka imelised,  maitsvad ja sooja andvad. Olime seal just päikese loojangu ajal ja hirmus külm saabus,  millele ei suutnud vastu panna mu peened linnavuhva riided. Kannatasin kõik vapralt ära, sest teadsin et soe saun varsti ootab.

Hiiumaale

Üle kuu aja jälle Hiiumaale. Ilm on ilus ainult pisut tpostitanud pina tegemist on üle mere minekuga, see tähendab vesi, see tähendab ujumist. Aga oh häda, meri jääs osaliselt. Seal kust läheb jäätee mandrile tavaliselt, oli jääd oma paarsada meetrit ja vabaveeni jõudmine oleks suht problemaatiline olnud,  varesed küll rõõmsalt keksisid jääl, mind aga see keksima ei sunni.

Kuna Vannase Kaire on viimasel ajal usinasti FB sse postitanud pilte oma pudulojustest, äotsustasime minna neid oma silmaga kaema. 

Neemel matkamas

Ükspäev oli jälle kihk rinnus minna ja rabasin Laupäeval auto ja kimasin linnast välja Neeme suunal. Neeme nimal tegin väikse matka ja hulga filmimaterjali. Neeme otsas, suure kivi juures tekkis mõte et miks mitte hakata morsaks ja teha väike talvine vette minek, ujumiseks seda küll nimetada ei saa. Morsaks saamise himu pidi mul juba ennem olema, kuna mul oli ka käterätik kaasa võetud. Selleks ajaks kui ma põlved märjaks sain olid mul jalalabad juba krambis ja see vette istumine käis küll kiirelt. Väljaminnes kramp jätkus kuna kivid olid kah külmad ja puhus vinge tuul. Sain kuidagi riided selga ja valasin termosest kuuma teed. Vot siis oli kaif kuidas kuum tee kogu keha surisema pani. Kuna ma tegelikult planeerisin grilli teha, siis seda mõtet ma edasi eriti ei aretanud kuna, pärast ujumist oli ikka suht külm väljas ja ka Muuga lahe ääres asi parem polnud ,ka seal oli külm tuul. Sõin siis lihtsalt saiakest ja jõin kohffit ja nautisin loodust.

Laulasmaa ja Meremõisa

Tegima sõbraga vaba päeva puhul tiiru Vääna ja Lohusalu kandis. Tegelik eesmärk oli minna Laulasmaa SPAsse kus on vabariigi parimad saunad. Sai jalutada Väänas. Seal ma oma kunagist pioneerilaagrit ülesse küll ei leidnud. Türisalu, Keila-Joa. Käisime ka Meremõisa telkimis alal. Tasane meri mõjus nii, et tegin ka seal väikse supluse. Võrreldes Neemega oli see lausa lust ja suvitamine. Tegelt oli see jube mõnus. Mind ei eruta eriti ei külm vesi ega ujumine ise, vaid see et ma seda teen. Lausasmaa SPA ei ole eriti suur, aga nagu mainitud, on seal kõige paremad saunad. Aroomisaun on ikka nii kuum, et ajab higistama ja soolasaun on kombineeritud aurusaunaga ja samuti asjalik. Aga parim pala on seal õues asuv puuküttega saun, mis lõhnab küdevate puude järele ja on lihtsalt vinge. Teadmiseks aga seda et soodsam pilet kehtib seal kella neljani, aga õuesaun tehakse kah lahti sel ajal. Nii et soovitav on sinna minna kella kolme ja nelja vahel.