Thursday, November 27, 2014

Koko head, hirmus ronimine

9Kui eile sain googlega ilusti kohale siis katsetasin seda ka täna et saada Koko head mäe juurde. Aga ma sattusin hoopis teistpoole mäge ja minu matk kujunes kka palju pikemaks. Oahul on kaks võimalust vulkaani otsa ronida, üks on Diamond head mis on suht Waikiki külje all ja sealt on hea vaade ja röömus matkata. Koko head on kaugemal linnast, kõrgem ja ei ole nii röömus matkata,pigem ekstreem. Matkarada kujutab ennast püsstloodis raudteed mida mööda mäeotsa transporditi sõjavarustust kunagi. Liiprid on astmeteks mida mööda ronid ja mida püstisemaks rada läheb seda suuremaid astmeid pead võtma. See on suht Hanouma bay lähedal ja me sealt rannalt jöllitasime siis seda rada paari päeva eest ja arvasime et se suht võimatu on. See oli ka põhjus miks ma googlet usaldasin ja lasin ennast teisele poole mäge viia et järsku läheb mõni rada aga ei. Pidin jõlkuma ümber mäe mis arendas silmaringi ja juhtis mind kuulsale Sandy beach rannale. Kõlab ilusalt see ranna nimi aga tegelt on tegemist ühe ohtlikuma rannaga piirkonnas. Seal on väga tuuline millest lähtuvalt on lained suured ja ähvardavad sind visata ribadeks vastu laavakivi kaljusid või hoopis minema kanda. Surfarid on loomulikult hullumas kohast aga ka mitte surfaritele oli seal natuke liivast randa ja natuke närvikõdi et kas saad ikka kaldale või laine niidab jalapealt. Lõpuks kamandati  mittesurfarid hoopis veest välja triiv läks aina tugevamaks. Minul oli selleks ajaks juba kott seljas et matka jätkata.  Ühe sakslasest matkaja käest sain teada et kohe läheb buss mis mu jalavaeva lühendab ja seda kasutasin röömsalt ära. Koko headi rada läheb otse ülesse nagu ennem mainitud ja alt vaadates oli see suht jõhker. Minu ees oli juba mitmeid ronijaid ja mis seal ikka hakkasin minema. Alguses oli rada laugem ja kergem lõpu poole ikka andis astuda ähkides. Higi voolas ja ilma peatustega seda teha ei andnud. Targemad teavad kirjutada et rada kulgeb 1200 jala kõrgusele ja seal on üle 1000 astme st siis liipri. Kuskil raja keskel tabab aga matkajaid üllatus, et maapind kaob liiprite alt ära ja raudtee muutub sillaks. Saab ka ringi minna aga minu ees just klõbistas minna üks kogukas blondi, kus ma saan siis kehvem olla. Pealegi kui pehkinud liiprid peavad blondile vastu siis mul on kehakaalu poolest mureta. Eibtea kas ma käe oleks andnud pehkinud liipritest läbi vajuvale blondile, vot ei tea. Aga selle peale ma üleval enam ei mõelnud olin põlve kõrguste astmete juures mõistuse välja lülitanud. Üleval tegin kohustuslikud pildid endast ja teistest vaatasin et tuul ära ei puhu ja nautisin vaadet. Peaaegu kogu Oahu saar on näha ainult põhja kallast varjavad saare keskosas kõrguvad mäed mis on pidevalt kaetud pilvedega ja peidavad enese nõlvadel vihmametsa. Sillaüllatus ei jäänud aga viimaseks, alla tulles ja hoolega astmeid vahtides avastasin et olen sattunud metsmesilaste pilve sisse. Joosta nagu ka ei saanud ja mul ei jäänud muud üle kui palvetada. Hea inimese palve mõjub ja nii ma susata ei saanud. Hoiatasin ülesse rühkiaid matkajaid mesilaste eest, kes olid väga röömsad selle peale. Aga jaapanlased kes korralikult inglise keelt ei oska ainult mühatasid midagi ja rühkisid edasi. Siit õppetund, tähtis on keeli osata. Ma ei kujuta ette kuidas jaapanlased oma kinni paistetanud pilusilmadega sealt mäest alla said. Aga kui mina alla sain marssisin otsejoones Hanouma bay randa, maksin viieka sissepääsu eest ja korralikult ligunesin. Ime et see öko keskond minu higise attacki peale välja ei surnud ja kalad röömsalt kõhud allapoole ümber minu tiirutasid.

Tuesday, November 25, 2014

Kailua

Täna oli ilm algul pilvine aga lõumaks läks selgeks aga ega see ei tähendanud et teiselpool mägesid oleks selge olnud. Kuna pidin sõpradele tellitud ostusid tegema jäin ma minekuga hiljemaks tuli mul üksi tee ja buss leida. Abiks siin google kes isegi kellaajad välja ajas. Muidugi on oma osa ameerika kõnekaardil, 40 dollarit ja 1g internetti. Igatahes kohale ma sain. Bussis istusin tagumises pingireas ja tundsin kuidas tagumiku all kuumaks kisub. Lisa üllatusena sibas järsku akna juurest välja prussakas kelle elutsevad ma osava hoobiga lõpetasin kui aga kui järgmine isend loojakarja sai saadetud pidasin ma paremaks kohta vahetada. Jätsin elavalt vestlevad jaapanlannad istme soojendust nautima ja suundusin ette poole. Olin just jõudnud muusika nautimiseni kõrvaklappides kui selle katkestas kõva kiljumine ja ettepoole viskuvad jaapanlannad. Ma olen koguaeg arvanud et jaapanlastele loomad ei meeldi...
Rand oli imeilus eemal kõrguvate mägede ja kaunite saarekestega. Rannast oleks saanud kanuu rentida ja ühele saarele aerutada aga me pold sellega arvestanud. Teised saared on looduskaitse ala ja sinna ei saa. Tegelt osutus aga rand suht igavaks kuna see oli suure lainetusega liivase põhjaga siis hullumeelsel snorgeldajal pold seal palju teha.

Monday, November 24, 2014

Hanouma bay looduskaitse ala

Käisime eile ühes imelises rannas aga ka tasulises. Kahju ju muidugi maksta pole 7.5 dollarit kui tead et raha läheb looduse hoiuks. Aga raha maksmisega kõik ei piirdunud, kui sisse sai juhtati kõik kinosaali kus näidati tutvustavat filmi miks kalu ja koralle puutuda ei tohi ja mida kõike seal näha võib. Tõepoolest kogu selle aja jooksul mis ma maskiga ringi uhasin nägin ikka väga erinevaid kalu erinevates kogustes. Hanouma bay on olnud kunagi vulkaani kraater mis on ühest küljest kokku kukkunud ja nüüd kauni lahe moodustab. Ruumi on seal nii korallidele kui ka liivasele rannale.

Sunday, November 23, 2014

Tiir ümber Oahu

Nagu mainitud ei ole Havaii mitte üks saar vaid koosneb mitmest ja Honolulu asub neist Oahu saarel. Sai sellele tiir peale tehtud. Kui lõuna poolne on suht koralliliste randadega siis põhja pool on liivased. Aga mäed jagavad saare kaheks, lõuna pool kuiv ja põhja pool vihmane ja troopiline mets.  Saime vihma meiegi. Aga äge oli ujusime joa all, külastasime jaapani templit ja palju ilusiad vaateid.

Havaii suur saar vulkaanidega

Hommikul kell 5 lendasime Honolulust Havai saarestiku suurimale saarele Havaiile. See saar on kuulis oma tegutsevate vulkaanide poolest.  Mauna Loa ja maailma aktiiivseim vulkaan Kilauea. Tegime laavavälkade kohale kopteri safari ja lendasime ülensuitseva vulkaani. Tagasiteel lendasime üle dzungli ja nägime koskesi. Imelik on see mõelda et mitmesse neisse kohtadesse ei astu kunagi inimjalg. Havaii saar on palju vihmasem ja vihmamets vohab igalpool ja võitleb vapralt laavaväljadega. Kilaulead nägime päeval tossamas kui ka öösel kurjalt punaselt kumamas.

Wednesday, November 19, 2014

Honolulu, Kahala beach

Aloha. Olen oma esimest päeva Hawaii saarestikus Oahu saarel ja otse nende pealinnas Honolulus. Hommikul ärkasin suht vara ja kuna olin juba üleval läksin jooksma. Siis avanes mulle kandi ilu esimest korda kuna eile saabudes oli juba pime. Vesi on soe ja lausa uju. Esimene objekt täna oli Honlulu loomaaed. Suht ilis aga enamus elajaid oli peidus kahjuks. Kõige lahedamad olid mingid laiaks litsutud peadega kilpkonnad.
Pärast lõunat võtsime Überi ja kimasime Kahala bechi. Rand ise pold midagi parem kui linnas aga ta oli ilus. Aga ma ostsin 12 daalaga endale snorglingu maski ja kimasin sellega siis merele. Ma pole vist iialgi nii kaua meres ujunud. Asi oli kahtlane kuna rifi moodi asi oli suht igav ja madal. Riskides ennast ära kraapida ma ikka snorgeldasin kui kohtasin kalu selliseid kollas ja musta triibuöis ja muid kes ei ujunud hirmunult minema. Edasi ujudes piiras mind järsku hallide kalade parv kuskil mitmesaja pealine ja kes ujus ümber minu ja piidles mind huviga. See oli ikka elamus, pean muretsema veealuse kaamera ikka vist.