Saint Bartholomew

Kariibimere saared on teadupärast troopikas ja sõnaga troopika käib koos sõna sääsk ja veel mitu asja mida nad kannavad endaga kaasas. Esimesel õhtul kohe söödi mul jalad ära, kui me terrassil meeldivalt aega veetsime. Tekkis kohe mure kõigil, et mis siis nüüd, malaaria. Aga järgmine õhtu avastasin et ennast olid osavalt moskiito taha maskeerinud kihulased ja see oli hea uudis, halb uudis aga oli see et nende vastu ei aita ükski kohalik sääsemürk. Kihulased võimutsevad siin igal pool ja nendest pole puutumata ka uhke miljonäride saar Saint Bart. Kihulane kimas järada otse Cucci ja Tiffany kõrval. Tänane päev siis oli meil väljasõit Saint Barthomley saarele, ehk hellitlevalt Saint Bart. Saint Martinilt läheb sinna praam, selline Linda Line Moonika moodi alus. Tellitud oli meil pakett, sõit sinna, siis ringisõit Mini Cooperiga, Lõuna ja ringi jõlkumine.  Laeval tuli välja et meil on nelja inimese peale 2 autot ja teist pean mina juhtima. Aga kui selle Barthy mäed silmapiirile ilmusid siis ma eriti vaimustuses polnud ringi sõitmisest autoroolis. Õnneks selgus, et on küll kaks autot aga teise roolis on tuuri giid. Prantslannast Tädi Rumpumpel Rosalind, kebis sinna autosse, kuna ta arvab et kõik maailma mehed on temast sillas. Aga palju õnne ja kahju oli mul sellest giidist, küll ta oli röömus kui retk läbi sai. Sõit aga kulges mööda kitsaid tänavaid ja oi kuidas kulges ülesse alla, no ma ei tea mis ma seal roolis oleks teinud,  siin pole mingi lasna. See Mini Cooper on paras auto sinna teedele ja ega palju suuremat midagi ringinei liikunud. Kui Saint Martini saar on kõrb ja siin looduslikku veealikat pole siis Saint Barthil on ja see on lopsakam, troopilisem ja palavam. Kimasime algulnringi katus all ja jippikajei aga kui liiklus aeglustus siiskeris katus ennast ülesse ja kondensioneer läks põhja. Noh see saar on ilus ja puhas ja kõik majad enam vähem on uhked. Meile näidati siis ka kohti kus üks või teine kuulsus puhkamas on käinud ja aru saab sellest selle järgi kui kalliks hinnad on kruvitud. Rannas mis asus kõikide kuulsuste kogunemise koha lähedal, maksis kohvi 8 euri ja see oli veel odav. Mul oli aega seal ka üksi ringi käija ja külastasin ühte randa, igal pool olid sildid, for customers only ainult vesi ja liiv olid vabad. Inimesed rannas olid ka üks uhkem kui teine aga nad oleks võinud riided selga jätta, hehe. DJ oli rannas ja puha, aga kogu see krempel oli sihuke wannabe ja võlts ja seal seda juba ei juhtunud nagu meie hotelli rannas et kui ma hommikul läksin body combatit tegemankõik naeratasid ja soovisid kaunist hommikut ja üks lõi isegi kampa.  Kuna seal oliküik for costumers siis vahetasin ma ujukiad rannas, et kõik näeks mis koha vääriliseks ma kogu seda krempelt pean ja kõndisin minema, ootama laeva mis mu sellelt saarelt tagasi mustanahliste laialt naeratavate kariibi mere põliselanike juurde viiks.