Veneetsia

Tsehhi kiirteedel ja austrias on selline klepeka süsteem, et ostad esiklaasile klepeka, paned ta ettenähtud kohta ja siis mingid kaamerad teepeal kontrollivad kas oled maksnud või ei ole. Siis itaalias on tõkkepuude ja maksmise süsteem. Meil eestis on see suur number kui keegi sul 90 kiiruse alas 70 sõidab või 50 alas 40ga. Mida lõunapoole seda hullemaks läks, lätis vurasid veel teod teeääri mööda, aga siin liigub tigu keskpaika teed ja tal on täiesti ükskõik kas rivi on järgi kilomeeter või enam. Ja neid on igalpool. Pool maad Veneetsiasse on mägine aga mida lähemale seda igavam on ja tõesti aega ja närve hoides kasutage kiirteed. Ega see ei tähenda et kiirteil munejaid ei ole, aga seal saab neist mööda. Veneetsast Riminisse valisime rannaäärse tee, kiirtee asemel ja tegelt oli see viga kuna vaadata polnud seal kõigevähematki peale munaskanade teepeal. Veneetsias valisime linna ääres oleva kämpingu nimega Jolly, sest ega vanalinna nagunii autoga ei saa ja vahet pole kas sõidad parklast ühistranspordiga või kämpingust. Kämpingus on miljon majakest vist igatsugu suurusega. Meil oli kahe toaga ja keskel köögiga putka, nagu need kõik ülejäänud ka seal. Väga kitsas oli seal aga hakkama sai ja öösel jäi isegi vaikseks, olenemata kõrgest noorte konsertratsioonist. Kämpingus on ka suur bassein leboalaga ja vat see on küll suur pluss. Ega seal kämpingu kandis suurt midagi teha pole ja leboalas peesitada ja teisi vahtida oli päris asja ette. Samuti on kämpingus resto ja seal pakutav on väga eeskujulik ja hea. Ka on baar mis õhtul muutus diskoteegiks ja tõi mul hirmu higi otsaette, et kuna meie putka ei olnud sellest asutusest just eriti kaugel, siis ma kujutasin ette juba unetut ööd. Läksingi magama kõrvaklapid kõrvas, aga kui mingi aeg tualetti läksin oli kämpas täielik vaikus. Teine päev seal olekul oli meil plaanis minna Veneetsia kaunist vanalinna vaatama. Olen seal küll kunagi käinud aga mälu värkendamine pole kurjast. Kuigi kämpast läks linna transfeer 2.50 üks ots, siis kuulsin kuskilt kõrvaga, et see buss ei lähe päris linna, vaid sealt patumise kohast peab edasi transporti otsima. Aga teise kõrvaga kuulsin, et rong läheb päris kesklinna, aga kämpingust on ta jälle kaugel ja veel on buss nr 6. Otsustasin et lähen omapäi ja rongiga. Sinna rongijaama andis ikka kõndida, aga teepeal sattusin suurele laadalale ja kuna mul on t-särkide osas suhteliselt kitsas, ostsin sealt 3 euriga Hilghfigeri särgi, ..originaal ja puha, otse tootjalt. Enamus hilpude müüjaid olid pakistanlased, nii et tootjad. Rongijaama leidmisega oli tükk tegu, ega siin ei vii sind suunaviidad kohale nagu meil, aga ega nuriseda ka ei saa. Rong oli kondetsioneeritud ja puha, mis oli väga hea, kuna temperatuur aina tõusis. Lõpppeatuses kui uksast väljud, oledki kohe kanali ääres. Veneetsia majad vaatavad sind üle kanali ja oled Plaza di Romal. Seal samas on ka veebussi peatus.Üritasin selle süsteemist ja liinidest aru saada, kui mind kõnetas üks härra ja küsis kas ma tahan minna veebussi peale ja kas ma piletit ei taha. Kuna ta polnud kahtlase olekuga mooramaalane vaid pesueht saksa härra, kuulasin ma ta ära. Nimelt oli tema friend varem ära läinud ja tal on üks päevapilet nüüd üle, ja see lõppeb 18:45. Selle tõestuseks piiksutas ta seda validaatori ees ja tõesti, kaart oli ehtne. Ööpäeva kaart maksab 20 euri aga tema müüb 10ga kuna osa ööpäevast on juba möödanik. Kuna ühe otsa pilet on 7:80 siis polnud vaja palju mõelda, lõime käed. Halleluuja, milline võimalus mulle sülle sadas tegelikult. Ta soovitas veel võtta liin number 1 ja seda ma tegin. Liin algab Plaza di Romal ja lõppeb, minnes mööda Grande canalet ja Markuse väljakult läbi, Lido saarel. Sõitsin kohe täie raha eest ja lõpuni välja. Sain istuma lahtise akna alla ja kus ma siis klõpsisin ja filmisin. Mul on tunne et kuulus seriaal, Troonide mäng, on saanud päris palju eeskuju sellest linnast just, en teine suht sürrealistlik. Lidol arvasin, et kuna kekslinn on kallis siis oleks paras aeg midagi näksida seal saarel aga kuna ma olin suht lage sularahast vehkisin oma uhke gold krediitkaardiga, aga tutki, kui saigi maksta siis esimeses kohas oli näiteks miinimum arve 25, kuule määri pähe. Ja ega seal nii palju odavam ka pold. Pühkisin pahaselt Lido tolmu jalgadelt ja suundusin kesklinna: Pärast väikest tretti veel kuhugile maabusin Püha Markuse väljakul ja seal on ka Doodzide (vist on selline nimi) palee. Ossa kus oli ikka turiste, ropult. Rialto sillal oli tõeline ummik. Seekord Google maps mind alt ei vedanud ja ma uitasin rohkem kõrvaltänavaid pidi. Teadmseks et suveniirid muutusid Markuse väljakult kaugendes aina odavamaks ja see maski moodi magnet, mis ma ostsin, algul maksis 3.50, mina sain ta kätte 80 sendiga. Toidu hind nii suurt langust läbi ei teinud, aga tegi miinimumarve, kuskil väljakul ma maha istusin ja sain teada et miinimum arve on 15 aga sain ka 12 euriga kaardiga maksta, ju ma olin jotsi jätja nägu. See sõidukaart mis ma seal soetasin, kehtib ka mujal transpordil ja ma siis otsustasin bussiga nr 6 kämpingusse tagasi sõita. Bussid on seal natuke vanemad kui meil aga korras ja puhatad. Aga õnneks ma sain bussi siis kui ta alles uksed lahti tegi aga hiljem oli see ikka korralikult täis. Kahju et trammi ei sõitnud sinna kuhu vaja. See sõitis ühe rõõpa peal, aga kõrval olid vist ikka kummirattad ka et kogu see krempel ümber ei käiks. Niipalju siis kuulsast Veneetsiast.